Päritolult mõisapark. 18.saj lõpul rajati algne regulaarstiilis park, mis 19.saj kujundati segastiilis pargiks. Pargi esiväljak on olnud suurejooneline, puiesteega ümbritsetud.
Tagaväljak on olnud avar muruplats. Pargi põhiosa on eraldatud põldudest, kõrge kivimüüri ja tammealleedega. Parki läbib kagu-loodesuunaline peahoonele orienteeritud allee, mis algab tiigiga ja mille keskosas on teine tiik ümara saarekesega. Pargis on olnud palli-, kiige- ja lõkkeplats. Park on liigivaene, põhiliigid on tamm, pärn ja vaher. Liivi park ja puiestee on looduskaitseobjekt.
Liivi park suvi 2009
Fotod: Vello Tohter
Tagaväljak on olnud avar muruplats. Pargi põhiosa on eraldatud põldudest, kõrge kivimüüri ja tammealleedega. Parki läbib kagu-loodesuunaline peahoonele orienteeritud allee, mis algab tiigiga ja mille keskosas on teine tiik ümara saarekesega. Pargis on olnud palli-, kiige- ja lõkkeplats. Park on liigivaene, põhiliigid on tamm, pärn ja vaher. Liivi park ja puiestee on looduskaitseobjekt.
Liivi park suvi 2009
Fotod: Vello Tohter
Liivi jõgi on Kasari alamjooksu parempoolne lisajõgi, asub Läänemaal. Alguse saab ta Harjumaalt Nissi vallast, põikab läbi Märjamaa vallast, läbib Kullamaa valla põhjast lõunasse ja suubub Kasari jõkke Martna valla piirides. Liivi jõe pikkus on 48 km.
1798-ndal aastal Mellini joonistatud kaardil on Liivi jõel märgitud 8 vesiveskit: Maidlas, Koluvere linnuse juures, Kullamaal (2 veskit, teine neist Marimetsa ojal?), Sillal, Ohmuksel, Liivil ja Laikülas.
Liivi jõe suurtaimestik on rikkalik: konnarohi, luigelill, järvkaisel, jõgiputk, konnaosi, ussilill, kollane vesikupp, hundinuiad, pilliroog jne.
Liivi paisu töid tehti 2 aastat (1987- 1988). Jõgi on kalade poolest väga liigirikas esinevad enamus magevee kaladest, järgneb loetelu keeluaegade ja alammõõtudega jões leiduvate kalade kohta:
Haug – 40cm sabata 45 sabaga, haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini
Särg – keeluaeg ja alammõõt puuduvad
Ahven – keeluaeg ja alammõõt puuduvad
Latikas-latikat – 1. maist 20. juunini
Linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega
Vimb – 10. maist 20. juunini
Jõevähki 25. septembrist 25. juulini
Karpkala – keeluaeg puudub
Koger – keeluaeg puudub
Turb – keeluaeg puudub
Luts – 15.jaanuar 5. veebruarini
Võib kohata üksikuid isendeid Säinast ja Nurgu
Jões esineb ka jõevähki, kelle püügiks on 2011 võimalik taodelda luba (lube antakse välja vähiuuringute prognooside põhjal, enamasti paari aasta tagant).
Koluveres, Liivi jõel on plaanis taastada Gooti stiilis hürdoelektrijaama trummel. Vee erikasutusluba on Kullamaa vallavalitsusel ja Koluvere Hooldekodul.
Liivi jõgi 22. aprill 2011
Fotod: Anni Juht